Matcha?

Istusin ja mõtlesin, et milline on just see viimane suurim teetrend Euroopas ja Põhja-Ameerikas? Vastus on – matcha.

Nii nagu tee üleüldse, on ka matcha, üks tee vanimatest vormidest meie planeedil, teinud suurepärase comebacki. Ja seda üsna omapärases vormis, ootamatus uuestisünnis. See peen, delikaatne, tihti hoomamatult kallis tee, ainus, mida Jaapani rafineeritud ja peenel tee tseremoonial chanoyu kasutatakse, on nüüd saadaval Starbucksi menüüs üle kogu USA kui Blackberry Green Tea Frappucino. Täiesti piisav, et tee vanameistreid oma haudades vastikusest pöörlema panna… Lisaks eelnevale võite paljudes Euroopa moodsates kohvikutes ja restoranides leida matcha jäätist, küpsiseid, frappesid ja smuutisid. Samuti võite osta matchat müriaadi jagu maitsekombinatsioonides – vaniljest, mis pole üldse paha, Earl Grey ja mangoni, mis samas on lihtsalt vastik.

Tavaliselt on iga trendi ning maania taga mingi põhjus. Peale selle, et matcha teel on täiesti uudne ja värske maitse ning välimus, soovitavad seda ka tervisegurud, kui kõige puhtamat teed üldse. Tavaliselt inimesed ei unusta kunagi oma esimest kokkupuudet selle teega – seda, kuidas nad limpsisid õhkõrnast tassist ilusat, erkrohelist vahtu ning kirjeldasid matcha maitset kui intensiivselt värsket, elusat, rohust, ning imeliselt mõrudat. Enamus jääb esimesest sõõmust sõltlaseks ning tunneb koheselt selle energiat andvat ja tuju tõstvat mõju.

Mis see matcha siis ometi on?

Tee valmistamise viis, mille puhul me teelehtedel kuumas vees tõmmata laseme, muutus Hiinas normiks juba Mingi dünastia ajal (1368-1644). Mingi dünastia valitseja andis 1390. aastal välja dekreedi, mis ütles, et valitsejale võib andamina ainult teelehtedest valmistatud puru tuua. Maksma pidid nii provintside kubernerid kui ka ametnikud. See seadus muutis teejoomise kombeid kogu Hiinas ning õige pea kasutatigi tee valmistamisel lahtist teepuru.

Kuidas siis nägi tee välja enne Mingi dünastiat? Sel ajal, kui tee nö “avastati”, ehk siis aastal 2737 eK, kasutati niisketest teelehtedest pressitud briketti. Brikett kuivatati ning seejärel murti sellest tükke, mis visati patta, kus vesi oli keema tõusmas. Kui vesi hakkas keema, lisati natuke külma vett, et “vesi jälle nooreks muuta”. Teeosakesed jäeti vette tõmbama. Peale tõmbamist valati tee välja ja nauditi seda. Polnud ebatavaline, et katlasse lisati ka maitsetaimi, soola, võid, loomarasva – või isegi sibul või kaks maitseks. Seda traditsiooni jätkab siiani Tiibet, kus valmistatakse teed koos soola ja võiga. Veider, et Tetley’s pole veel turule tulnud Loomarasva või Sibula Earl Greyga…

Teistsugune meetod arenes Songi dünastia ajal (960-1279). Kooslus briketist ja lahtistest lehtedest oli samuti kasutusel, kuid enamik inimesi valmistas oma teed pulbrist. Kitkutud värsked lehed aurutati või kuumutati, seejärel kuivatati ning jahvatati kivide vahel peeneks pulbriks. Nii sai alguse uus teevalmistamise traditsioon, koos uute rituaalide ja kommetega. Alguse sai see esmalt ülikute ja preestrite hulgas, kuid levis varsti ka rahva sekka ja teemajadesse üle kogu Hiina.

Uus teevalmistamise meetod lõi vajaduse uute vahendite järele. Korralikult valmistatud ja glasuuritud keraamilised nõud olid väga olulised nii nende kvaliteedi kui ka ilu pärast. Varem peeti punakaspruuni tee jaoks, mis brikettidest tuli, kõige sobivamaks sügavsinist värvi. Uus meetod, kus tegemist oli pulbriga, andis teele ereda laimi-nefriidi rohelise värvi, mis nägi palju parem välja musta või sügavlilla glasuuriga teenõudes. Suur hulk keraamika eksperimente jääbki just sellesse aega – taheti saavutada parimaid toone. Nii mõnedki selle aja eksperimentide tulemused leidsid tee Euroopasse, kus neid hakati nimetama “china”. Peen portselan ja keraamika kannab Läänes senini sellist nime.

Õrn bambusviht 80-120 harjasega, mida kasutatakse pulbertee vahustamiseks, leiutati samal ajal. Rikkad inimesed armastasid korraldada kogunemisi, kus teed vahustati ja nauditi rituaali juurde kuuluvate eksklusiivsete asjakeste keskel ning arutati üheskoos filosoofilisi ja hingelisi küsimusi. Nõnda muutis tee veelgi tugevamaks juba tekkinud seosed religiooni ja hingelise maailma vahel. Tee ja budism on ammused partnerid, kuid sellest teeme juttu mõnel teisel korral.

See, mida me tänapäeval matcha teeks kutsume, on pärit Hiinast Songi dünastia ajast. Kuid ka Jaapani teetseremoonial kasutatakse pulbrilist teed. Just seetõttu on matcha rohkem tuntud kui Jaapani, mitte Hiina tee. Kuigi pulberteesid toodetakse ka Hiinas, pole nad enamasti sama kvaliteetsed kui Jaapanis. Kuidas muutus Hiina traditsioon hoopiski Jaapani omaks?

Budistlik tee

Jaapani mungad, kes õppisid Hiinas 6. – 7. sajandil, tõid lisaks teadmistele kodumaale kaasa ka teed, mida mediteerimisel tukastamise ärahoidmiseks teistega jagati. 8. sajandil hakkasid mõned Buddha mungad endi tarbeks kloostrite juures asuvates väikestes aedades teed kasvatama. Alles 1191. aastal tõi ühe kloostri ülem Eisai Myoan Hiinast kaasa musta tee seemneid. Tema tutvustas Jaapanile ka Zen budismi ning otsustas tee budistliku eluviisiga lõplikult ühendada. Ta andis pulbrist valmistatud teele nime matcha (mo on Hiina keeles “jahvatatud” ja cha on “tee”). Eisai aiad Kyoto lähedal on tänaseni kõige tähtsamad tee kasvualad Jaapanis.

Eisai kirjutas ka Jaapani esimese teeraamatu, The Book of Tea Sanitation. Selles leiab ta, et tee valmistamine ja tee ise peegeldavad perfektselt teatud Zen uskumusi nagu näiteks väikeste asjade suurus ja teiselt poolt ka suurte asjade väiksus. Ta kirjutas, et pisinüansid, mida on täiusliku tassi tee valmistamisel silmas vaja pidada, on ju lausa Zen ise… Inimesed jagavad Bodhidharma kuju ees ühisest tassist pulbrist valmistatud teed… 16. sajandiks olid teetseremoonia ja -rituaalid lõplikult välja kujunenud. Selle täpsus ja ilu mõjutasid hiljem kogu Jaapani kunsti.

Jaapani teetseremooniat ei sa mitte igaüks ja lihtsalt niisama läbi viima hakata. Teemeistrid õpivad seda kunsti aastaid – kolmes tähtsamas ja mitmetes vähemtähtsates koolides üle kogu Jaapani. Erinevates koolides on tseremoonia stiilid ja õpetused üksteisest veidike erinevad. Ainus, mis kõigis õpetustes ühesugune, on matcha valmistamine.

Matcha on olnud Läänes tuntud umbes kümmekond viimast aastat ning tema tervist parandav maine ehk veelgi vähem. Mis teeb matchast isegi rohelisest teest jõulisema joogi, on see, et siin kasutatakse ära terve teeleht. Teepulber, mis lüüakse veega vahule, tarbitakse ära täielikult ning tavalise tee puhul tuntud ligunenud teelehekesi alles ei jäägi. Erinevad uurimused näitavad üksmeelselt, et matchas peitud tõepoolest imeline vägi.

Matcha with black chawan
Matcha serveeritud traditsioonilises matcha kausis (chawan) kasutades bambusest matchalusikat (chashaku), millega saab iga kord ideaalse koguse teepulbrit ühe kausi jaoks.

Mõned faktid:

  • Üks 2005. aastal tehtud uurimus näitab, et üks matchas olevatest antioksüdantidest toimus laborihiirtel nii, et aitas nende organismil siduda vähem rasvarakke ning samas neid ka hävitada. Matchat soovitatakse tihti juua just kaalu langetamise eesmärgil.
  • Matcha sisaldab 1 grammi kohta rohkem antioksüdante kui ükski teine puu- või juurvili. Samuti on kateiinide (polüfenoolide gruppi kuuluv antioksüdant) tase matchas 137 korda kõrgem kui tavalises rohelises tees.
  • Kõik rohelise tee puhul loetletud head omadused nagu suur hulk vitamiine ja mineraale, kolesteroolitaseme langetamine veres, veresuhkru ja -rõhu taseme langetamine on matchas palju tugevamad. Ühe allika väitel võrdub 1 tass matchat 10 tassi rohelise teega (see on muidugi vaieldav, sest alati loevad ka isiklikud maitse-eelistused, mitte ainult tervislikkuse näitajad).

Võrreldav espressoga

Energia andmisel saab espressot edukalt matchaga asendada. Matcha annab sellise energiasööstu ja mentaalse selguse, et kohv ei pääse siin ligilähedalegi. Ja seda ilma energiakaota, mis kohviga tihti kaasneb. Kõrgendatud mõtteselgus kestab tavaliselt 3-6 tundi.

Kui sa jood tassi matchat, tunned tema mõju suhteliselt kiiresti. Sellele ei järgne südamekloppimist ega sisemist ängi, sellele ei järgne äkilist energiakadu ning pole vaja kasutada suhkrut. Lisaks annab matcha ka vitamiine, mida kohvis ei leidu. Matcha pH-tase on neutraalne, mitte happeline nagu kohvil, ning see teeb ta kergemini seeditavaks. Matcha äratab su üles ja muudab fokusseerituks. Ja sa mõistad neid Buddha munki, kes vajasid matchat selleks, et oma pikkade meditatsioonide ja palvetamiste ajal tõsiselt süveneda.

Autor: Steve Kokker

PS! Vaata meie matcha valmistamise õpetusvideot klikkides siin!

Tutvu ka Chado pakutava matchavaliku ning traditsiooniliste matchatarvikutega.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *