Tee rada sammudes: Teehüti argipäev

“Cha Dao ei ole pelgalt tee valmistamise õpetus vaid eluviis” ütleb Wu De  tabavalt teejomise lõpetuseks. See lause võtab üldistavalt kokku Teehüti filosoofia. Tee ei ole siin üksnes jook või tore hobi, millega eksperimenteerida. Tee on ka aeg, külalislahkuse sümbol, tseremoonia ja enese arendamise praktika, milles sisalduvad õppetunnid on elu õppetunnid. Just selle viimase – enese arendamise praktika – teenistuses on kogu Teehüti projekt koos siin viibivate vabatahtlikega.

Kõrvalseisjale võib tunduda üllatuslik või lausa veider, et sellisel igapäevasel teemal nagu tee valmistamine, kümne päeva pikkuseid kursuseid korraldatakse. Nagu paljude teiste esmalt lihtsatena näivate asjadega koosneb ka tee valmistamise protsess erinevatest osadest ning mida lähemalt vaadata seda rohkem tuleb ilmsiks tähtsaid detaile. Vesi, temperatuur, kuumuse allikas, valmistamise meetod ja kasutatavad nõud on praktilised koostisosad, mis teejoomise kogemust mõjutavad, rääkimata tee kvaliteedist ning valmistaja vilumusest ja meeleseisundist. Ka ruum, mille serveerija teejoomise ajaks loob, mängib olulist rolli.

Sissejuhatus Cha Dao’sse kursus paotab, piltlikult öeldes, ust nendesse teemadesse ning varustab osalejad praktiliste oskuste ja metafoorilise kaardiga, mis Tee-raja oskuslikku navigeerimist lihtsustavad. Samuti saab iga osaleja kümne päeva vältel kogeda sisemist arengut ja enesedistsipliini toetavat eluviisi.

Iga kursuse päev sisaldab endas nii teoreetilisi õppetunde kui praktilisi töötube. Hommikud algavad ühise meditatsiooniga, millele järgneb hommikusöök vaikuses. Pärast kehakinnitust on aeg päeva esimeseks õppetunniks. Kuna teemaks on tee ning parim viis midagi õppida on seda praktiseerides, siis on enamik hommikustest õppetundidest teetseremoonia vormis. Kuid on ka mõned erandid. Neljanda päeva hommikul käiakse allikalt vett toomas ja üheksas päev möödub teefarmis tee lehti korjates ning neid töödeldes.

Mägiallikast vee toomine on omaette kogemus ja paljude kursustel osalejate üks lemmiktegevustest. Parima veega allikas asub Miaoli linnakesest veidi rohkem kui poole tunni autosõidu kaugusel. Varahommikul mäe jalamilt, mööda kitsast, sammaldunud treppi, tippu ning sealt siis raskete veeanumatega tagasi alla matk on üsna meditatiivne kohalolu harjutus, mis tuletab meelde vanu kung fu filme, kus õpilase treeningu osaks on veeämbrite kandmine ja küttepuude lõhkumine.

Üks lihtsamaid viise joodava tee kvaliteeti  märgatavalt parandada on loomulikult kasutada paremat vett. Puhas mägiallika vesi on mineraalide sisalduselt ja struktuurilt tee valmistamiseks kõige sobilikum. Allikalt tagasi jõudes on õpilastel võimalus erinevat päritolu vett kõrvutades katseid teha ning selles isiklikult veenduda. Cha Dao on praktiline rada, mida ei  õpita raamatuid lugedes (kuigi ka see on oluline osa) vaid teed valmistades, juues ja eksperimenteerides. Õpetused tuginevad kogemustele ja tõestus nende paikapidavusest leidub tassis.

Pärastlõunased klassid on enamasti töötoa formaadis. Õpime erinevate valmistusviiside – nagu lehed kausis, külgsangaga kann ja gongfu tee – algtõdesid ning harjutame kätt. Seitsmenda päeva töötuba on pühendatud erinevate kuumuse allikate (söed, gaasi- ja elektripliit) võrdlemisele ning kaheksanda päeva oma chaxi (otsetõlkes: tee lava; ehk teetseremoonia füüsiline ruum) loomisele. Klasside ja väljasõitude vahel leidub ka vaba aega värske info seedimiseks ning päevad lõpetab õhtune ühismeditatsioon.

Cha Dao kursus ei oleks terviklik ilma koristamise teemat puudutamata. Esmaspäevad on Teehütis koristuspäevad, mille käigus puhastatakse keskuse iga ruutmeeter põrandaplaatidest katuseharjani. Kuid peale ilmselge praktilise otstarbekuse on koristamine oluline ka muudel põhjustel. Segamini ruum ajab ka pea sassi ja vastupidi. Korrastades välimist ruumi muudame samal ajal ka sisemist. Tegelikult toimub koristamine erinevates vormides pidevalt –  “Cha Dao on 80% koristamine” nagu Wu De tavatseb öelda. Samu on zen kloostrites praktiseetitav füüsiline teenistus, mis tähendab koristamist, toidu valmistamist, aiapidamist ja muid igapäevaseid töid, mida koheldakse kui meditatsiooni ja kohalolu harjutust ning ideaalis on see üks võimalus kuidas igapäevatoimetustes oma kõrgemat mina ehk buda-loomust leida. Zen on alati olnud praktiline elufilosoofia – vaikuses mediteerides rahu leida on tore, kuid veelgi parem kui suudad seda leida ja hoida keset tormilist argipäeva.

Kursuse eelviimane päev möödub härra Xie mahefarmis teed korjates ning erinevate töötlusetappide juures kaasa lüües. Võimalus teepuid oma silmaga näha ning kogeda väikest osa raskest ja vilumust nõudvast tööst, mida teekasvatajad teevad on paljude jaoks üheks eredamalt meelde jäävaks kogemuseks kursuse vältel. Global Tea Hut’i lugejatele on härra Xie ning tema teed tuttavad. See lahke ja tagasihoidlik mees ei tegele mitte ainult mahe-tee kasvatamisega vaid aitab ka ümberkaudsetel farmeritel jätkusuutlikule mahepõllundusele üle minna ning jagab lahkelt oma teadmisi teekasvatamisest kõigi huvilistega.

Päev algab hommikul teelehti korjates. Olenevalt parasjagu valmistatavast teest (roheline, oolong või punane) korjatakse kas pungi või punga koos kahe esimese lehega. Värsked teelehed on väikesed ja kerged ning käsikorjeks kasutatavad bambuskorvid tunduvad nende kõrval hiiglaslikud. Mõned tunnid hiljem hakkab korvi põhi vaikselt täituma. Lehti saab korjata vaid ennelõunat, kuna päeva teises pooles ei ole temperatuur, õhuniiskus ja muud ilmastikuolud enam sobivad. Ometi jõuavad vilunud korjajad sama ajaga korvi teelehtedest triiki täis korjata kui algajad alles esimesele veerandile lähenema hakkavad.

Edasi liigume röstimisprotsessi juurde. Härra Xie viib meid laoruumis asuva suure wok-panni äärde, millele ta gaasileegiga kuumaks kütab. Ülesanne tundub piisavalt lihtne – asetad pannile sületäie rohelisi lehti ning asud neid siis paljaid käsi kasutades segama ning hüpitama, eesmärgiga lehed ühtlaselt kuumutada – vältides seejuures nii käte kui lehtede kõrvetamist. Pärast härra Xie demonstratsiooni ja mõningast esialgset kohmakat pusimist hakkavad segamistehnika elementaarsed liigutused omaseks saama ning protsess kulgeb juba libedamalt. Siiski suudan kõigest kümmekond minutit hiljem panni põhja puudutada ning kõrvetan väikese sõrme – villid kuuluvad õppeprotsessi juurde.

Kui kõik soovijad on saanud ka röstimist oma käega proovida võtavad professionaalid meilt tegevuse üle ja suundume kõrvalasuvasse ruumi erinevaid härra Xie poolt valmistatavaid teesid proovima, mille järgneb lõunasöök. Tee töötlemine on ajamahukas protsess ning olenevalt teekategooriast kestab mõnest päevast kuni mõne kuuni. Seetõttu ei ole meil võimalik kogu protsessi algusest päris lõpuni läbi teha ja ka lõpptulemus – tee, mille hiljem endale saame – on parem kui kogenud käed seda viimistlenud on.

Väljasõit teefarmi paneb kursusele ilusa punkti ja viimase päeva hommik möödub õpilastega hüvasti jättes. Vahetatakse kontaktandmeid ja küllakutseid. Emmatakse teineteist ja kohati pühitakse ka pisaraid. Erinevatest maailma nurkadest kokku tulnud inimesed on kursuse vältel tõeliseks perekonnaks kasvanud. Pärastlõunal võtavad kursusel osalenud ette kodutee või järgmise seikluse ning vabatahtlikud saavad mõneks päevaks teenitud puhkuse.  

(Kursuste päevakava näeb siit: http://teasagehut.org/schedule.html)

Järgmises peatükis tuleb juttu iga aastaseks traditsiooniks saanud Global Tea Huti Teereisist Hiinasse…

 

Leave a Reply

Your email address will not be published.