Tundes teed – kahekõne

Hiljaaegu sattusin lugema üht meie lemmikraamatut Chados mis kannab ingliskeelset pealkirja “The Meaning of Tea: A Tea Inspired Journey”, autoriks Scott Chamberlin Hoyt. See ilmus ühes samanimelise dokumentaalfilmiga ja peidab eneses hulgaliselt tee-teemalisi intervjuusid erinevate inimestega üle terve maailma. Siin üks tabav katkend Imperial Tea Court teemaja asutaja Roy Fongi ja ühe kõige loetuma inglise teekirjaniku James Norwood Pratti vahelisest vestlusest.

Roy Fong: Hiinlased hindavad teed. Tee väärtus ei seisne niivõrd selles, kuidas ta maitseb vaid mis tunde ta joojas tekitab. Ideaalne tass teed viib ideaalselt veedetud ajani. See on tee ja iseenda ühtesulamise kogemus. Kogedes seda, oled kogenud ideaalset tassitäit teed.

James Norwood Pratt: Tõepoolest. Tee on aeg ja aeg nõuab pause. Pausid tekivad läbi sinu oskuse valmistada teed hästi. Sa võinuks valmistada sedasama teed viisil, mis rõhutab aroomi ja viisil, mis seda ei tee. Sinu gongfu tee rituaal toob välja selles Tie Guan Yin oolongis peituva sügavuse.

Roy: Gongfu stiilis tee valmistamise kunst tähendab enese pidevat arendamist. Väljendit gongfu kasutatakse laialdaselt võitluskunstide kontekstis, aga tee puhul on enesearendamise töö mõneti teistsugune ja alati erinev. See on midagi, mida sa ei lõpeta kunagi. Õppides ennast paremini tundma, õpid ka tee kohta ning jätkad kasvamist. Lõpuks jõuad kohta, kus sa enam ei mõtle kuidas teed valmistada. Koged vahetut sidet teega ning tee valmib justkui iseenesest. Ma ei kaalu kunagi teed kaaluga ega mõtle teadlikult, millist liigutust tee valmistamisel järgmisena teen. Ma lihtsalt valmistan teed.

Norwood: Pärast kolmekümmend aastat igapäevast tee valmistamist teed sa seda ideaalselt praktiliselt iga kord.

Roy: Tead, mulle tundub, et ideaalne on illusioon – see on midagi, mis lipsab alati sõrmede vahelt. See mis on ideaalne täna, ei ole seda homme. Annan endast lihtsalt parima ja lasen ülejäänul juhtuda iseeneslikult. Aeg muidugi teeb oma töö. Ma olen valmistanud teed juba kolmkümmend aastat ning leian, et tee aitab mul jätkuvalt sisemiselt kasvada. Teisalt mõnikord tuleb keegi, kellel vaid mõned üksikud kokkupuuted teega ja näeb tee valmistamises mõnda uut vaatenurka, mida keegi, kel on tee sünnist saati veres, pole osanud näha.

Roy Fong, Ameerika esimese hiinapärase teemaja “Imperial Tea Court” asutaja.

Tee tarkus

Roy: Kui rääkida tee tarkusest või ideaalsest tassitäiest teest, võib mõelda sellest järgnevalt. Hiinlased usuvad, et universum koosneb viiest elemendist: metall, puu, vesi, tuli ja maa. Ideaalne tassitäis teed on nende elementide väljapeetud kombinatsioon ja sellest tekkiv tasakaal, harmoonia. Metall tähistab maapõues peituvaid mineraale, mis aitavad teetaimel jõudsalt kasvada. Maast kasvab taim ja maast pärit savist on valmistatud teekann, milles valmib teetõmmis. Tuli on päike, soojusenergia, mis paneb kõik kasvama ning kuumus, millel keeb tee jaoks vesi. Küsimused, millele mõelda, on järgnevad: kui palju teelehti? kui kuum? kui palju vett? millist kannu kasutada ja miks? Vesi toob kuiva teelehe taas elule. Tasakaalustades need elemendid, võib hea tassitäis teed sündida. Olen leidnud, et see on hea viis, kuidas tee valmistamisest mõelda ja võib viia raskesti kirjeldatava rahukogemuse ja meeleseisundini, mis on sarnane meditatsioonile.

Norwood: Teisisõnu võiks öelda, et tekib kooskõla.

Roy: Jah. Ma mäletan esimest korda, kui gongfu teed valmistasin. Tundus justkui tund oleks hetkega möödunud. Kolmkümmend aastat hiljem kogen teed valmistades jätkuvalt aeg-ajalt sügavat sisemist rahu. Ma ei ole intellektuaal ega filosoof. Neid hetki ei juhtu tihti, aga kui juhtub siis tundub mulle, et olen harmoonia tõelisele tähendusele lähemale jõudnud.

Norwood: Võib-olla kui kannaksime enda meele eest sama hoolt, mis teed valmistades, kogeksime seda tihemini.

Roy: Võimalik – ent kogu mõte seisnebki selles, et see ei ole Sina, kes teed valmistab. Sa ei aseta teed kannu ega vala peale vett – kõik lihtsalt juhtub iseeneslikult.

Norwood: Sa tsiteerisid oma hiinlastest esivanemaid. Luba ma tsiteerin enda omi – Dr. Samueal Johnson, minu anglo-saksi eelkäija, defineeris inglise sõnaraamatus “teeaega” väga hiinalikult öeldes, et “teeaeg on ükskõik mis aeg, mil teed serveeritakse.” Inglased ei joonud teed veel kindlal kellaajal – Johnsoni jaoks, kes elas 1700. aastatel, oli teeaeg see aeg, millal teed serveeriti. Ta oli alati valmis jooma teed suurtes kogustes, ta meel oli selge ja mõistus terane. Arvan, et tee tõi meieni ka selle sõnaraamatu.

Roy: Tees on midagi kõigi jaoks olenemata sellest, kas oled kunstihing, filosoof või keegi kolmas. Tee on isegi väikeste laste jaoks.

James Norwood Pratt, loetuim tee-teemaline Ameerika autor.

Metafoori vägi

Norwood: Tee on kogemus, mis tuleb sõnadeta maailmast – seetõttu saab teest rääkida vaid läbi metafooride, näiteks luulesõnas. Tee hästi kirjeldamiseks pead olema meeleaistingute poeet. Poeet võib rääkida küll tee maitsest, aga sõnad on pelgalt sõnad – kogemus aga midagi täiesti teistsugust.

Roy: Mis on teekogemus? See on justkui tee päriselt kõneleks sinuga. Pühendudes rohkem on ka su kogemus rikkalikum. Tee maitseb paremini. Ma ei tea ühtegi teekotiteed, mis võiks nii teha. Juues head elujõust pakatavat tassitäit teed, võid justkui tunda seda rasket tööd ja hoolt, mis on nende lehtede kasvatamisesse ja töötlemisse läinud. Mida rohkem sa teed jood ja seda mõtestad, seda kõrgemalt hindad. Sedasorti kogemust ei saa osta.

Norwood: Sa ei kaalu l i h t s a l t ühte naela Anxi piirkonnast Fujianist pärit rikkaliku ajaloo ja pärimusega Tie Guan Yin teed, vaid kogu seda hoolt ja inimenergiat, mis on pühendatud nende konkreetsete teelehtede valmistamisele. Kui valmistad tõmmist austusega tehtud töö vastu, koged sügavamat sorti harmooniat.

Roy: Kui sa oled maalikunstnik, ei soovi sa maalida midagi, mida keegi ei taha vaadata. Sa soovid maalida midagi, mida inimesed soovivad näha, sest sa oled selles osav. Sa tahad, et inimesed tunneksid vaadates su tööd end intrigeerituna. Minu jaoks on teega samamoodi. Ma ei suuda sirget joont joonistada. Tee valmistamine on minu jaoks kõige lähem sellele, mida tunneb maalikunstnik. Mõndasid maale on silmitsetud sadu aastaid ja sealjuures juureldud, mis võis olla maalija taotlus. Võib-olla on tee puhul neile küsimustele lihtsam vastata, sest teed saab maitsta ja nuusutada. Lihtsam on aru saada, kuidas tee kõneleb sinuga. See ongi hiinlaste jaoks kõige olulisem – mis tundeid tee sinus tekitab.

Norwood: Juues saab tee osaks sinu kehast, sinust.

Roy: Teed saab suunata – võid valmistada kangema tassitäie teed või lasta veel veidi jahtuda ning valmistada õrnem tass, mis sobitub käesolevasse hetkesse ja su meeleseisundisse paremini. Kujutav kunst ei reageeri sarnasel viisil.

Tähelepanu

Roy: Tee valmistamisel ei tohiks minu arvates olla liiga eneseteadlik. Kui muretsed liialt ja proovid pingsalt  keskenduda, ei valmi hea tass. See sünnib läbi lehtedega vahetu intuitiivse suhtluse. Kui teed teed hoole ja südamega, pole grammidel olulisust. Osava teevalmistaja kätes võtab tee loomulikul viisil valmistaja näo.

Ärksus ja keskendumus tekib läbi tähelepanu – pead lihtsalt andma teele selle hetke oma elust. Muretseda pole tarvis, see röövib vaid hetkelt selle imetabasust. Mõnikord annad endast kõik ja tulem pole parem. Selline on kord elu. Ma ei lase end sellest häirida. Räägin kõigile kes vaid kuulavad, et lõdvestu, kuula ennast ja teed ning küsi endalt: kuidas soovib tee, et sa teda valmistaksid? Vahel lasen inimestel kannust tee aroomi nuusutada, seletades, et aroom ütleb tee kohta kõik. Sulgedes silmad oled otsekui sealsamas tuhande kaheksasaja meetri kõrgusel pilvede ja udu vahel mäenõlval õitseva pakatava teepõõsa kõrval. Kui joon teed, proovin kujutleda tervet tema elutsüklit – tee kõneleb sinule sellest. Seda on raske seletada, mõnikord sõnadest justkui ei piisa. Mõni Hiina maastikumaal paneb sind ahhetama ja eneselt küsima, kuidas mõni koht siin ilmas saab selline olla. Teega on samuti nii.

Vaade Kollaselt mäelt, Hiinas.